Põgenemine

You can help the world. You, you, you, you, and you -- all of you -- can help the world. You know what the problems are. You know the difficulties. Let us do something. Let us not chicken out. Let us actually do it properly. Please, please, please! --Chögyam Trungpa Rinpoche


Religioonid koos kõigi oma tseremooniatega, kõik selleks et põgeneda reaalsusest ning õigustada puudujääke.
Ka film -põgenemine illusiooni, sama + usu maitse saavad suhu ka need, kes ennast ateistiks kutsuvad.
Teater - sama, ehk boonuseks filmi kõrval, et näitlejad saavad põgeneda mitmeid kordi kellegi teise rolli.
Liberaalne ühiskond kõneleb: ole SINA ise, ole see kes sa oled, nii paks nii pikk nii tark nii loll ükskõik - kõigil on võimalus läbi lüüa - justkui tingimusteta armastus - armastan sind sellisena nagu oled....see on ju järjekordne põgenemine, järjekordne vabandus olla see, kes sa oled ja mitte midagi muuta.
Mis kasu sellest tingimusteta armastusest on, ükski tõeline sõber ei jäta sind kusagile auku virelema " oh, ma armastan sind sellisena nagu sa oled , ma armastan sind ka seal augus..." Ei tõeline sõber toob välja, mitte ei vaata pealt.
Aga ära ole selline nagu oled, ära otsi halbusele õigustusi mujalt, kui endast - ole kordki  siin ja praegu...maa peal...


Kõiki põgenemisteid ühendavaks lüliks on rituaalid - selleks, et inimene suhtuks neisse tõsiselt. Kui ikka 1000 munka kooris "Ommmmmm" leelotavad - noh kes see julgeks vastu vaielda. Preester tiirleb ümber veeküna viirukiviibutuste saatel  ja pobiseb ladinakeelseid sõnu, tema tagalat kaitseb tuhanded  aastad religiooni ja miljoneid järgijaid... ajalugu ei saa ju eksida, kõik need inimesed ei saa ju eksida? Kuidas ma siis uskumata jätan?!! Samas see sama ajalugu, need samad religioonid on näidanud, et see ei tööta: nt kasvõi Tiibet - sõda  käib, inimesed panevad ennast keset tänavat põlema, rahu on ainult kloostrites - aastatuhandete pikkune meditatsioon ei ole toonud tulemusi, sest see on põgenemine, see on kookon.
Selleks, et meditatsioon reaalselt tulemusi annaks on vaja enne maine elu korda saada - tõesta oma osavust nö. alg tasemel, siis  saab edasi liikuda.

Ja mul ei ole midagi meelelahutuse vastu, film teater kõik on tore, lihtsalt kui sealt kinost või kirikust tulete lülitage ennast jälle sisse, ok?
Kui vaatad  telerist uudiseid: teadmisega kaasneb vastutus - need inimesed, kes kannatavad nemad ei ole fiktsioon. Neid ei aita ükski jumal, ega ükski sharitud pilt facebookis.
Päris maailm = päris teod.
Kui filmis süüakse, sina kõhtu täis ei saa.

Aitab küll - ärgem jäägem igaveseks "loopima" (ingl.k "to loop")- põgenemise ja selle tagajärgede küüsi. Tingimusteta armastus on vabandus, tõeline sõprus on tegu. Prooviks kordki maa peale tagasi tulla ja näha, et kõik sinu teod puudutavad teisi ning mitte süüdistada kedaiganes... valitsust, jumalat, režissööri, ülemust, vanemaid. Ära sina sõdur mine tapma, kui ei taha, et inimesed surevad. Ära sina paks söö ära teiste sööki. Ära täida käsku, kui see teeb kellelegi haiget.



Viimasel ajal on väga populaarseks saanud new age liikumise rakukesed - räägitakse vaimude inglite tulnukate kristallidega jne. jne. Tore. Ütlen vaid ühte: need, kelle teadvus on võimeline  seda kõike hoomama, teavad, et neile, kelle teadvus selleks valmis ei ole, ei ole mõtet sellest rääkida - see on nagu pimedatele värvide seletamine või järjekordne fiktsioon. Kes teavad on vait.


Meie ühiskonnas on üsna populaarne idee, et nii nagu mõtled nii on : sa võid endale sisendada, mõtle positiivselt, kõik on hea, ma olen hea, ma olen armastus bla bla...kuid, kui sellele ei ole reaalset põhja all ei hakka see iialgi tööle, see muutub järjekordseks enese eksitamiseks.
Mitte ükski asi ei saa töötada, kui ta põhineb valel. Kui sul ei ole kõik reaalselt hästi, siis sa lihtsalt kaevad endale auku sellega, viidad aega halva maha surumisega ja selle ignoreerimisega - mitte ükski asi ei muutu olematuks, kui seda vältida.
Pealegi, kas pole "šamaan olemine" amet nagu iga teinegi?

Tule maa peale, taevas ei tule sulle appi, ise tuled endale.