2 head ja uut muusikat vahelduseks

The point is

From a sustainability standpoint, the human race must consciously continue to observe its thoughts, actions and judgments and what the consequences are if we ignore, disrespect and disregard our home and our role in it. We can easily justify following our dogmatic pursuits for clean air, food, and water, justice, freedom and expression. We can bring rituals and ceremonies into our lives to nourish our own inner resilience so that we cultivate new patterns and wavelengths that most serve the planet, too. And we are also aware that perhaps… none of it really matters. Perhaps it is egotistical to think we have already broken the confines of our egos and our judgment while still pushing our beliefs on others. Perhaps thepostculture will be just as insistent about its tenets as in societies past. Maybe we do need to constantly build a new world and burn it down as Burning Man proposes.  The point is, the moment we insist on anything, we lose sight of virtually everything else.

http://www.realitysandwich.com/last_temptation_dogma_ironic_tale_fundamentalism

Perceiving

Perception presupposes a subject that perceives and an object that is perceived. In human relations the subject that perceives is the individual human being, more exactly his consciousness, and the object perceived is the outer material world.

It is of the greatest importance to be aware of the fundamental fact that the outer world consists objectively of nothing more than matter and energy.

In order to make conspicuous the mechanism of our experiencing reality, I have chosen a metaphor from television. The material world functions as transmitter, emanates optical, acoustical, gustatory, olfactory, and tactile signals that are received by the antennae, by our sensory organs, eyes, ears, tongue, nose, and skin and are conducted from there to the corresponding center in the brain to the receiver. There these energetic and material signals are transformed into the spiritual phenomena of seeing, hearing, tasting, smelling, and touching. One does not know how this transformation of material and energetic impulses into the psychic dimension of perception takes place. It includes the mystery of the connection between the material and the spiritual world.

Consciousness defies a scientific definition and explanation; for it is what is needed to contemplate what consciousness is. It can only be circumscribed as being the receptive and creative center of the spiritual ego, which has the faculties of perceiving, thinking, and feeling, and which is the seat of memory.

It is of fundamental importance to be aware of how consciousness originates and develops.

The newborn human possesses solely the faculty of perceiving -- possesses, or more correctly, is this mystic nucleus of life. He owns -- to use again the metaphor of television -- a blank videocassette, where the incoming stimuli from the outer world are transformed into images and sensations that can then be stored in the memory, providing the groundwork for thinking. Without these signals from outside, no consciousness could develop.

There is common consent that the evolution of mankind is paralleled by the increase and expansion of consciousness. From the described process of how consciousness originates and develops, it becomes evident that its growth depends on its faculty of perception.

+

Fundamentalismist

http://www.realitysandwich.com/last_temptation_dogma_ironic_tale_fundamentalism

........ the Moscow research group proved that damaged chromosomes (such as those harmed by x-rays) can be repaired. Their method was to capture the information patterns of particular DNA and then transmit these patterns, using focused light frequencies, onto another genome as a way of reprogramming the cells. In this way they successfully transformed frog embryos to salamander embryos simply by transmitting the DNA information patterns. Garjajev's research shows that certain frequency patterns can be "beamed" (such as with a laser) to transfer genetic information. This shows how DNA operates through resonance and vibratory frequencies. It also shows that human DNA can be modified -- or altered -- through the impact of external frequencies. This may also help to go some way toward validating the existence of such phenomena as remote acts of healing and other psychic attributes. It also suggests that DNA is a living, fluid, and dynamic "language" that as a quantum informational field is responsive not only to laser waves (as in the above experiment) but also EM waves and sound, given that the correct frequencies are applied. 

Läbi

raskuste tähtede poole...uute raskuste poole ju tegelt, sa ei arva???

What were you thinking?

What is thinking? It seems to be a place where we have our own council. We consider words, experiences, pictures, feelings and discussions. We make our mind up about this and then either speak the words we have come to as a conclusion or act out our conclusion. The actual creation process though happens in the mind as thought. When we have used these thoughts enough, and it becomes automatic, it ends up as part of our identity. Our identity is our unique characteristic we will call eventually our personality. Our Personality is the part of ourselves we normally accept and state that cannot be changed. That is strange. If we can understand how we created something, we are able to change this.

What is the point? It seems that the words indicate that the soul is thought. The nature of thought then is the Nature of Soul and the Nature of Personality. That does not indicate much worth while for the hereafter when we return to the soul apparently.

http://desteni.org/a/bernard-poolman-what-were-you-thinking

Põgenemine

You can help the world. You, you, you, you, and you -- all of you -- can help the world. You know what the problems are. You know the difficulties. Let us do something. Let us not chicken out. Let us actually do it properly. Please, please, please! --Chögyam Trungpa Rinpoche


Religioonid koos kõigi oma tseremooniatega, kõik selleks et põgeneda reaalsusest ning õigustada puudujääke.
Ka film -põgenemine illusiooni, sama + usu maitse saavad suhu ka need, kes ennast ateistiks kutsuvad.
Teater - sama, ehk boonuseks filmi kõrval, et näitlejad saavad põgeneda mitmeid kordi kellegi teise rolli.
Liberaalne ühiskond kõneleb: ole SINA ise, ole see kes sa oled, nii paks nii pikk nii tark nii loll ükskõik - kõigil on võimalus läbi lüüa - justkui tingimusteta armastus - armastan sind sellisena nagu oled....see on ju järjekordne põgenemine, järjekordne vabandus olla see, kes sa oled ja mitte midagi muuta.
Mis kasu sellest tingimusteta armastusest on, ükski tõeline sõber ei jäta sind kusagile auku virelema " oh, ma armastan sind sellisena nagu sa oled , ma armastan sind ka seal augus..." Ei tõeline sõber toob välja, mitte ei vaata pealt.
Aga ära ole selline nagu oled, ära otsi halbusele õigustusi mujalt, kui endast - ole kordki  siin ja praegu...maa peal...


Kõiki põgenemisteid ühendavaks lüliks on rituaalid - selleks, et inimene suhtuks neisse tõsiselt. Kui ikka 1000 munka kooris "Ommmmmm" leelotavad - noh kes see julgeks vastu vaielda. Preester tiirleb ümber veeküna viirukiviibutuste saatel  ja pobiseb ladinakeelseid sõnu, tema tagalat kaitseb tuhanded  aastad religiooni ja miljoneid järgijaid... ajalugu ei saa ju eksida, kõik need inimesed ei saa ju eksida? Kuidas ma siis uskumata jätan?!! Samas see sama ajalugu, need samad religioonid on näidanud, et see ei tööta: nt kasvõi Tiibet - sõda  käib, inimesed panevad ennast keset tänavat põlema, rahu on ainult kloostrites - aastatuhandete pikkune meditatsioon ei ole toonud tulemusi, sest see on põgenemine, see on kookon.
Selleks, et meditatsioon reaalselt tulemusi annaks on vaja enne maine elu korda saada - tõesta oma osavust nö. alg tasemel, siis  saab edasi liikuda.

Ja mul ei ole midagi meelelahutuse vastu, film teater kõik on tore, lihtsalt kui sealt kinost või kirikust tulete lülitage ennast jälle sisse, ok?
Kui vaatad  telerist uudiseid: teadmisega kaasneb vastutus - need inimesed, kes kannatavad nemad ei ole fiktsioon. Neid ei aita ükski jumal, ega ükski sharitud pilt facebookis.
Päris maailm = päris teod.
Kui filmis süüakse, sina kõhtu täis ei saa.

Aitab küll - ärgem jäägem igaveseks "loopima" (ingl.k "to loop")- põgenemise ja selle tagajärgede küüsi. Tingimusteta armastus on vabandus, tõeline sõprus on tegu. Prooviks kordki maa peale tagasi tulla ja näha, et kõik sinu teod puudutavad teisi ning mitte süüdistada kedaiganes... valitsust, jumalat, režissööri, ülemust, vanemaid. Ära sina sõdur mine tapma, kui ei taha, et inimesed surevad. Ära sina paks söö ära teiste sööki. Ära täida käsku, kui see teeb kellelegi haiget.



Viimasel ajal on väga populaarseks saanud new age liikumise rakukesed - räägitakse vaimude inglite tulnukate kristallidega jne. jne. Tore. Ütlen vaid ühte: need, kelle teadvus on võimeline  seda kõike hoomama, teavad, et neile, kelle teadvus selleks valmis ei ole, ei ole mõtet sellest rääkida - see on nagu pimedatele värvide seletamine või järjekordne fiktsioon. Kes teavad on vait.


Meie ühiskonnas on üsna populaarne idee, et nii nagu mõtled nii on : sa võid endale sisendada, mõtle positiivselt, kõik on hea, ma olen hea, ma olen armastus bla bla...kuid, kui sellele ei ole reaalset põhja all ei hakka see iialgi tööle, see muutub järjekordseks enese eksitamiseks.
Mitte ükski asi ei saa töötada, kui ta põhineb valel. Kui sul ei ole kõik reaalselt hästi, siis sa lihtsalt kaevad endale auku sellega, viidad aega halva maha surumisega ja selle ignoreerimisega - mitte ükski asi ei muutu olematuks, kui seda vältida.
Pealegi, kas pole "šamaan olemine" amet nagu iga teinegi?

Tule maa peale, taevas ei tule sulle appi, ise tuled endale.

12.nda tasandi filmid - refleshing the films

Everything that we have today was at one time or another considered an impossible thing to create. We’ve only just begun skimming the surface of what film is: therefore we are responsible for re-determining the levels in which we can cover in a film. Basing the fact that we are born upon visuals, the easiest way to learn is to actually see it. Almost everything that I know is gathered from a film, I didn’t start reading until I was 15. So capturing something as pure as human character; I see no greater achievement. If the performers are capable of exposing themselves into real, unscripted, change seeking mirrors for an audience, perhaps we can eliminate the damage of walking advertisements and gradually annihilate the plastic icon. We suffocate on endless forms of distractions that subliminally embed the idea that Self is imperfect without man-made design. We must begin at the beginning and re-flesh completely; by giving a new generation portraits of real characters living within their so called flaws. How can we improve if our children are influenced by their self loathing parents who despise authority, hate their jobs, their wives, their husbands, their families? The children are growing up malnourished in this plastic age. Our doctors are capable of replacing parts and adjusting presentation. This world will soon be a landfill of prosthesis, silicone, and metal. We will be remembered as an age that transformed itself beyond recognition--- that is if we keep buying into the shams. Give us realism that inspires change, growth, and understanding. Question everything. The Bends of Formation is preservation by means of augmentation; we survive exposed. Let’s get naked. Joriah Goad

Miks ma ei taha enam "klassikaliselt" õppida?

Täna tahaksin ma seletada,teile vanematele ja kõigile huvitatutele, miks noored, ei taha enam midagi õppida, kuigi mõningal määral olen oma eelnevates kirjutistes seda teemat ka puudutanud. 

Kuulun põlvkonda, kes  ühendab vanemat ja nooremat seega ma saan aru erinevatest lahkhelidest, mõistes mõlemat poolt. Te võite arvata, et oh need noored on olnud alati isepäised igal ajal igas kohas ja lõhe noorema ja vanema vahel on täiesti normaalne, et "küll need noored saavad vanemaks mõistavad, miks me neile seda ja teist kolmandat õpetasime". Paraku see nii ei ole. See ei ole enam tavaline lõhe. Viimase 15 aasta jooskul on kõik niivõrd muutunud ja arengud niivõrd suured, mis ei ole absoluutselt võrreldav sellega, mida teie või ükski eelnev põlvkond kogenud on. 

Jaaa, ma räägin infost. Te ei suuda absoluutselt hoomata, kuidas need noored infot töötlevad. Vastus probleemidele saabub mitmest kohast korraga, mitme erineva tahuga, mitmest erinevast allikast...erinevad vastused, üksteisele täiesti vasturääkivad vastused ja need töödeldakse millisekunditega, miljonite poolt üheaegselt. Uskuge te ei suuda aru saada millest ma räägin. Nagu võrdleks  3me mõõtmelist kuubikut komaga.

Suudate ehk vaid mõista, et nimelt see on põhjus, miks ei ole vaja enam midagi püsivalt talletada - oma pähe!

See on  digitaalne kollektiivne teadvus. 

Haritus ei seisne enam asjade pähetuupimises.

Jah, neile tundub tobe teada erinevate kunstiteoste, skulptuuride loojaid, miks peakski?? Mitte ainult põhjusel, et lähen ja googeldan, vaid nimelt, et ka loomingust kui sellisest on saanud vabavara.  Nii nagu nt. aborigeenid ei pea erinevaid joonistusi enda (autori), vaid nö. jumaliku jõu kanaliseeringuks, tundub ka meie noortele, teoste labeliseerimine ehk tüki seos autoriga on järjest hägusem. Vaadake kasvõi, mis on saanud muusikast. Mees Jamaical paneb oma biidi üles kaks tüüpi Zimbabwes panevad ühe tšembe juurde, krutivad tempo veidi kiiremaks, ameeriklane lisab vokaali - kõik on jagamisel, kes on autor? Kogu elektrooniline muusika on jagatud. Kas Ableton'i looja on helilooja, aga kas muusik, kes selle abil tracki lõi saaks ilma selleta hakkama?? Ok see on äärmuslik, kuid usun,et tabate minu loogikat.

Ausalt ma ise vaatan 10 aastat nooremaid, need inimesed räägivad teises keeles! 

(Ausalt usun, et teiegi seas on kunstnikke, kes loovad niiöelda jumalikust jõust ja ei tunne, et nende käeläbi sündinud maal on nende enda looming. Isegi olen tabanud end imestamas, saades hakkama järjekordse pildi või mustriga, "kes se selle tegi?" pildil pole midagi minulikku.)

Neile ei ole vaja teie infot ja nad ei põe sellepärast.

Noh, öelge välja ja ja jaaa andke tuld:

Et kui elekter ära läheb, et mis siis saab????

Ha ha ha, see on nii teie generatsiooni küsimus.

Et kui kõik maailma raamatud ära põlevad, mis siis saab??

Vaat aga siin tulebki appi minu generatsioon, meie, kes me teame, et internet on meie nö bilooogilise kollektiivse teadvuse minimudel. Fraktaalid, mida täiuslikumaks mingi masin või robot ehitatakse, seda enam hakkab ta meenutama elusloodust. Allveelaevad, kraanad, robotid. Väike muster = suure koopia.

Ja  üldse...inimene minu teada põlevkivi jõul ei liigu.

Ja teiseks, kui elekter ära läheb, mida ma teen teadmisega, kes on "Tuulest Viidud" autor???