Kuidas elada

jäin mõtlema. öeldakse,  et  elu on liiga lühike et teha valesid valikuid, või noh et mitte elada nii nagu tahad. Samas tegelt on loogiline pigem nii, et  elu on liiga pikk, et seda mitte elada nii nagu tahad. Nii kaua elada ja veel valesti! saate mu loogikast aru?

Ja siis see küsimus:
Miks ma ei võiks elada nii nagu ma tahan?

Fakk ma ei tea. Need reeglid tulevad kuskilt, mina neid ei tee... ju teevad neid teised. Ma ei tea, samas see pole ka loogiline elada enda elu teiste inimeste reeglite järgi.
Kuidas siis elada, kui enda plaanid teistele ei sobi???
Ma ei tea. Kunagi teadsin. Siis ma ei saanud aru, et ma elasin teiste reeglite järgi. Arvasin et teen, mis tahan...või siis nüüdseks on tara nii koomale tõmmatud, et ma saan seda varsti käega katsuda.
Aaaaa tuli meelde: teistele ei tohi kannatusi põhjustada ja jaa sellepärast ei saa oma elu elada. Samas miks need teised ennast kannatama panevad, fakin väikses kastis elades. Nagu need kanad suurtes angaarides 40 tuhat korraga, pole ruumi et ringi keeratagi. Maha ei tohi  ka istuda sest siis teised talluvad surnuks. Põllul on ju palju parem joosta kõigil. Suurem aedik palju ruumi, õhk!!
Või see ei eruta enam kedagi, tahaks et ikka oleks sita hais ja heitegaasid ümberringi. Tehase toodang. Ja siis lasemegi ennast kasvatada nagu kanu tehases. Liinil. Masin lükkab tibud sisse, siis söödetakse mingit paska sisse, et topeltkiirusel suureks kasvaks.  Ja hea on kui kondid järgi ei jõua, siis ei teki mõtetki ära joosta ja seda suurt pekist keha trimmi joosta. Ei ei. Seisa paigal ja oota järgmist masinat, mis su ära nülib ja piinad lõpetab. Seep see on tänapäeva elumõte. süüa ja kannatada ja liinitöö.
Nojah siis.